Leiva kohta on käibel mitmeid vahvaid väljendeid ja vanasõnu.
Näiteks on teada sellised muistsed kõnekäänud kui:

Tükk leiba taskus on parem kui sulg kübara peal.
Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan.
Oma teenitud leib on magus.
Iga lapse tarvis on leib loodud.
Tee tööd higiga, siis sööd leiba himuga.
Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba.
Parem paluke leiba kui paha sõna
Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua
Noored neiud ja nisuleib lähevad ruttu vanaks
Töö kardab leiba söönd mehi

Rahvapärastes väljendites seostatakse sõna “leib” tänapäevalgi sageli rohkema kui mõnusa kõhutäiega. Näiteks on käibel väljendid:

Leiva otsas olema (head sissetulekut teenima).
Uut leiba otsima (uut teenistust otsima).
Leivad ühte kappi panema (abielluma, kokku elama asuma).
Läheb nagu leiba (kulub palju).
Ei küsi leiba (miski võib vajalikuks osutuda).
Otsi nagu leiba otsitakse (otsi hoolikamalt).
Must töö, aga magus leib (raske töö, aga hea tasu).
Teenib lõugadega leiba (töökoht nõuab palju suhtlemist).

Eks rahvas räägib ikka sellest, mis parasjagu meelel.
Hea eestimaine leib püsib meelel ja keelel veel aastasadu!